Esimesed 14 nädalat
Kui esmaspäevasel päeval bussiga Tartust Tallinna sõitsin, tekkis mul järsku meeeeeeletu söögiisu. Meeletu isu soolase ja rasvase järele. See oli selline isu, mida oli võimatu sõnadesse panna. Mul polnud midagi söödavat kaasas. Olin kodus kõhu täis söönud. Nii hull söögiisu, et ma mõtlesin, et suren enne kohalejõudmist. Lugesin minuteid. Kohale jõudes läksin koheselt Tallinna Bussijaama kohvikusse ja tellisin suure päevaprae, piima ja kaks soolast saiakest ja sõin kõik viimseni ära. Samal õhtul tekkis mul vastupandamatu isu hiina toidu järele. Ja ma tellisingi Boltist hiina toitu ja sõin kõik ära. Toit polnud veel kunagi nii maitsev olnud. Kogesin oma esimesi toiduorgasme (juba bussijaamas). Võin etteruttavalt öelda, et toiduorgasmid on seni olnud raseduse kõige parem (või õigemini ainus hea) asi. Laupäeval tegin rasedustesti. Lihtsalt igaks juhuks. Oli negatiivne. Pühapäeva hommikul tegin ka igaks juhuks. Ei näinud teist triipu. Aga igaks juhuks läksin akna juurde ja mulle ...